LHV IPO pani võpatama

Päeval, mil Tallinna börs teatas, et üle pika aja on sel kevadel kohalikule väärtpaberibörsile lisandumas LHV panga aktsia, kohtusid pikaajalised investorid Oh ja Ah ootamatult metsarajal. Nad tervitasid üksteist, uurisid kauaaegse kamraadi tegemiste kohta ning loomulikult läks jutt peagi erinevatele investeerimisvõimalustele. Ah märkas peagi, et Oh polnud viimase aasta jooksul sugugi muutunud. Tal oli klaas endiselt pooltühi ning öeldes sõna investeering, nägi ta kaaslase silmis riski ja ülimat ebakindlust. Ohhi seevastu häiris Ahi võime osa investeeringute ebaõnnestumisest hoolimata endiselt igast uuest turule tulijast kiiresti ning jäägitult vaimustuda.

Jalutades mööda künklikku maastikku küsis Ah äkitselt ja otsekoheselt, mida Oh arvab LHV IPOst ja kas viimane plaanib ka aktsiaid märkida. Oh võpatas taolise ootamatu teemaarenduse peale, komistas männijuurika otsa, lõi jala ära ja torises pahaselt: „No mille eest ma märgin, mu raha on ju deposiitides kinni!“ Ah ei suutnud oma imestust varjata. „Aga deposiiti saab ju alati ilma probleemideta katkestada ja sealt ei teeni ju praegu nagunii mingit intressi,“ teatas ta Ohi jaoks häirivalt tähtsa näoga. „Muidugi saab, ega ma kuu pealt kukkunud ei ole, aga asi on selles, et mul ei ole päris tavaline deposiit,“ nähvas Oh vastu. Ahi nägu venis uudishimust veelgi pikemaks. „Mis salapärane deposiit sul siis on, kui see muidugi ei ole saladus?“ küsis ta Ohile küpsist pakkudes. Maiustust märgates muutus Ohi nägu veidi päikselisemaks ning pisut kõrgeneva hääletooniga teatas ta: „Mu vaba raha on Norra krooni deposiidis, kus makstakse pisut kõrgemat intressi, aga nafta ootamatu hinnalanguse tõttu olen praegu valuutakursiga 3% miinuses.“ Ah tunnustas Ohhi julguse eest otsida keerulises intressikeskkonnas paremat tootlust ning selgitas, et riskid ikka aeg-ajalt kahjuks realiseeruvad, aga Ohi tuju see paremaks ei teinud.

Innukas Ah